|
|
Creado por Inga Kangur
hace más de 9 años
|
|
| Pregunta | Respuesta |
| Koosneb valdavalt üherakulistest organismidest, neid näeb ainult mikroskoobiga. Elavad veekogu pinnakihis ja on kõige olulisemad tootjad veekogus. | Taimhõljum ehk -plankton, mis koosneb pisivetikatest |
| Kes on pildil? Milline on tema roll veekogus? | Vesikirp, kes on veekogudes 1.astme tarbija (toitub taimhõljumist) |
| Pildil on........., tema on veekogus ............ | Ujur, kes on loomtoiduline tarbija |
| See järves elav lind toitub kaladest, keda püüab sukeldudes vee alla. Tal on peas iseloomulik suletutt. | Tuttpütt |
| Nendel taimedel ulatuvad varred ja lehed suuremas osas veest välja, veekogu põhja kinnituvad nad maa-aluse varre ehk risoomiga. Nimeta see taimede vöönd ja too vähemalt 2 näidet liikidest. | Kaldaveetaimed, nt pilliroog, järvekaisel, hundinui, soovõhk |
| toiduahel | |
| Kes on pildilt puudu? | Puudub tootja (taimhõljum/vetikas), millega algavad kõik toiduahelad |
| Toodavad veekogus päikeseenergia abil veest ja süsihappegaasist toitu ehk elusainet (orgaanilist ainet) ning kõigile elusolenditele vajalikku hapnikku | vees elavad taimed ja vetikad ning taimhõljum, kes on kõik toojad |
| Pildil on .........., tema on veekogus ........... | Kobras on veekogus taimtoiduline tarbija |
| Selle moodustavad ühesuguses elupaigas elavad taimed, loomad, seened ja bakterid, kes on kõik üksteisega seotud | See on elukooslus, näiteks kõik järves elavad vetikad, taimed, selgrootud, kalad, linnud ja imetajad kokku. |
| Kõik ühes paigas elavad ja üksteisega toiduahelate kaudu seotud elusolendid koos eluta looduse osadega moodustavad ..........................................., näiteks ............... | Ökosüsteemi, näiteks jõgi, järv, meri, tiik, raba, mets, niit, põld |
| Pildil on ................. | toiduvõrk/-võrgustik |
| Pildil on ........., kes toitub ............... | Pildil on järvekarp, kes toitub vett endast läbi pumbates pisiloomadest ja põhja vajunud jäänustest, olles seega nii tarbija kui lagundaja |
| Need kalad ei söö teisi kalu, vaid hõljumit, põhjas elavaid selgrootuid või vähesel määral ka taimeosi | lepiskalad, nt särg, koger, latikas |
| See tume ja pika kehaga ning libe röövkala armastab jahedat vett. Põhjas elamise hõlbustamiseks on tal alalõual poised. Teda püütakse talvel. | luts |
| Selliseid üleni vees elavaid taimi nimetatakse ........., nt .................... | Veesisesed taimed (ainult õied võivad välja ulatuda), nt vesikuusk, vesikatk, penikeel |
¿Quieres crear tus propias Fichas gratiscon GoConqr? Más información.