Hormoonid ei algata uusi protsesse, vaid reguleerivad olemasolevaid. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne ehk nad mõjutavad ainult kindlat elundit või kudet.
Valgulise ehitusega hormoonid
Nota:
Sünteesitakse ribosoomides ning kasutatakse kohe
Steroidhormoonid
Nota:
Sünteesitakse kolesteroolist ning transporditakse veres seotult valkudega
Lühiealised
Üliaktiivsed
Spetsiifilise toimega
Toimivad läbi ensüümide
Humoraalne regulatsioon
Nota:
Põhineb inimese endokriinnäärmete ehk sisenõrenäärmete tööl.
Sisenõrenäärmed
Ajuripats
Nota:
ehk hüpofüüs on herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Lisaks toodab ta kasvuhormooni ja endorfiine ehk heaoluhormoone ning reguleerib suguelundite ja luustiku arengut.
Käbikeha
Nota:
Käbikeha hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und, ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi.
Kõrvalkilpnäärmed
Nota:
Inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Asuvad kõri piirkonnas ning toodavad hormoone, mis reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust.
Kõhunääre
Nota:
ehk pankreas. Toodab insuliini, mis reguleerib veresuhkru taset. Samuti toodab kõhunääre glükagooni.
Kilpnääre
Nota:
Inimese kõige suurem sisenõrenääre. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust.
Neerupealised
Nota:
Toodavad adrenaliini, mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks.
Sugunäärmed
Nota:
Toodavad suguhormoone, mis mõjutavad sootunnuste arengut. Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. (Naise suguhormoonid on östrogeen ja progesteroon ning mehe suguhormoonideks on testosteroon).
Kontrollitakse negatiivse tagasiside
printsiibil
Nota:
Ehk teisisõnu kui hormooni enda või tema poolt kontrollitava aine kontsentratsioon veres langeb alla vajaliku taseme, annab kesknärvisüsteem signaali hormooni sünteesivatele rakkudele, et nad sünteesiprotsessi intensiivistaksid.