Jõevähk ja kirpvähk

Jõevähk
1. Isased kasvavad kuni 16 ja emased 12 cm pikkuseks
Kirpvähk
1. Enamiku kirpvähilisiste pikkus on 5–15 mm
Jõevähi toit sõltub elueast. Näiteks esimesel elu suvel toituvad nad peaasjalikult plankteritest. Hiljem muutuvad omnivoorideks, toitudes hüdrofüütidest, detriitsest ainesest, selgrootudest jne
Jõevähk asustab vaid reostumata mageveekogusid – ojasid, jõgesid ja järvi. Ta eelistab elada hapniku- ja mineraalainerikastes veekogudes.
Kirpvähilised ehk amfipoodid (Amphipoda) on vähkide alamhõimkonda kuuluv selts. Kirpvähilised meenutavad väliskujult krevette. Neid on kirjeldatud üle 7000 liigi, Eestis elab neid 20 liigi ümber.
Magevees on munetavate munade arv tavaliselt 15–50, mereveeliikidel võib see olla 2–750 ning aastas võib olla rohkem kui üks haue.
Magevees on munetavate munade arv tavaliselt 15–50, mereveeliikidel võib see olla 2–750 ning aastas võib olla rohkem kui üks haue.
Emaste absoluutne viljakus (marjaterade arv) on 200 ringis. Peaasjalikult sõltub see emase vähi suurusest – suuremal vähil on rohkem marjateri. Marjateradest koorumise protsent on umbes 65–70%.
nad on heaks toiduks nii kaladele, lindudele kui ka mereimetajatele.

Resumen del Recurso

	Creado por Ralf Lehtla hace más de 7 años