1978106
Description
Flashcards by magnarvares, updated more than 1 year ago
|
Created by magnarvares
about 9 years ago
|
|
| Question | Answer |
| Friedrich Robert Faehlmann | eestlasest mõisniku poeg, lõi Õpetatud Eesti Seltsi, Eesti kirjamees ja arst |
| Friedrich Reinhold Kreutzwald | (1803-1882) "Kalevipoeg", isa mõisa aidamees, Eesti kirjamees ja arst, arsitna Võrus |
| Johann Voldemar Jannsen | (1819-1890) "Perno Postimees", järjepideva eesti ajakirjanduse rajaja, "Eesti Postimees", "Vanemuine", Tartu Põllumeeste Selts, 1869 Tartus üldlaulupidu |
| esimene üldlaulupidu | 1869, Jannsen |
| Carl Robert Jakobson | (1841-1882) läks mõisniku ja pastoriga vastuollu, aastast 1864 Peterburis, seal tutvus J Köleriga, kirjutas "Eesti postimehe" jaoks, "Vanemuise" eltsis 1868 ja 1870 kolm isamaakõnet, 1871 Jannsen Jakobsoni tekste enam ei avaldanud, radikaalne suund, Aleksandrikool, 1878 "Sakala", talunik |
| Johann Köler | 1864 palvekirjade aktsioon, radikaalne suund, üldlaulupidu pidas saksameelseks |
| Jakob Hurt | (1839-1907) mõõdukate leeris, rahvaluule koguja, Aleksandrikooli peakomitee president, Eesti Kirjameeste Seltsi president |
| venestusaeg | algus 1885, asjaajamiskeeleks vene keel, tugevnes tsensuur, Venemaa seadused, haridus: ALeksnadrikool avati vene keelsena, 1887 kõik ained vene keeles alates 3. klassist, 1892 alates 1. klassist, 1893 Jurjevi ülikool venekeelsele õppele(v.a usuteadus, mis jäi saksa k.), suleti Aleksandrikooli Peakomitee ja Eesti Kirjameeste Selts, Jaan Tõnisson "Postimees" 6 korda nädalas(esimene eestikeelne päevaleht) |
| Jaan Tõnisson | (1868-1942) aastast 1896 "Postimehe" peatoimetaja, mõõdukas parempoolne, esimene legaalne eesti poliitiline partei - Eesti Rahvameelne Eduerakond, 1905. aasta rev. ajal kutsus üles inimesi vägivalda mitte kasutama, tema eestvedamisel ülemaaline rahvaasemike koosolek(27-29 nov. 1905), kuid koosoleku juhatajaks valiti Jaan Teemant, |
| Konstantin Päts | (1874-1956) 1901. aastal asutas ajalehe "Teataja", mis pööras tähelepanu majandusküsimustele, pahempoolne radikaal, kuid alguses 1905. aasta rev. ajal ei võtnud selget seisukohta, 10. detsembril 1905 kutsus kokku Tallinnasse Põhja-Eesti valdade saadikute kongressi, |
| 1905. aasta revolutsioon eestis | 9. jaanuaril toimus Peterburis Verine Pühapäev, 1. jaanuaril organiseerisid Tallina töölised solidaarsusstreigi, paari kuu jooksul toimus streike üle maa, 15. oktoobril võeti "Estonias" vastu dokument, milles nõuti Asutava Kogu kokkukutsumist, sõna- ja koosolekuvabadust, sõjaväe ärakutsumist tänavatelt; 16 oktoober Uuel turul toimus rahumeelne miiting, kuid sõdurid lasid 3 täispauku tööliste pihta; 17 oktoober ilmus Peterburis tsaari manifest, loodi luba sõna-, koosolekute- ja ühingute vabadus; 27-29 oktoober ülemaaline rahvaasemike koosolek; aktiivsemaid hakkati arreteerima, eestlased asusid mõisaid põletama, tegutsema hakkasid vene karistussalgad. |
| Peeter Speeg | 1903. aastal ilmuma hakkanud "Uudised" |
| veebruarurevolutsioon | Veebruari lõpus toimus näljamäss Petrogradis, mis arenes edasi revolutsiooniks, Nikolai teine loobus troonist, moodustati Ajutine Valitsus 2. märtsil, Jaan Poska Eestimaa Kubermangukomissariks, Petrogradis 26. märtsil 40 000 eestlast, 30. märtsil sai eesti autonoomia, peagi saadi luba rahvusväeosade loomiseks, mai lõpus toimuvad Maapäeva valimised, Maapäeva asus juhtima Jaan Raamot, hiljem K. Päts |
| oktoobripööre ja Eesti iseseisvumine | 26 oktoober 1917 Petrogradis relvastatud riigipööre, juba paar päeva varem oli ka Eesti aladel asutud tähtsamaid punkte hõivama, võim Eestis läks Eestimaa Nõukogude Täitekomiteele, Maapäev tegutses edasi, enamlased ei teinud kellegagi koostööd, teised erakonnad koondusid enamlaste vastu, 15 november kuulutas Maapäev end ainsaks kõrgemaks võimuks Eestis, aeti füüsilise jõuga laiali, Tõnisson maalt välja, 19. veebruar Eesti Päästekomitee(Päts, J Vilms, K. Konik(Tõnisson välismaal)),23 veebruar kuulutati välja, moodustati Eesti Ajutine Valitsu peaminister K Päts, PS Omakaitse, 11 nov. saksalsed kaotasid sõja |
| vabadussõda | algas 28 november 1918, enamlased vallutasid Narva, Eesti Töörahva Kommuun eesotsas Jaan Anvelt, Kaitseliit, detsember 1918, Punaarmee Tallinnast vaid 35 km, kohale jõudsid vabatahtlikud, jaanuaris 1919 vastupealetung, 14. jaanuaril vabastati Tartu, 19. Narva, maaküsimus, koolipoisid, aprillis Eesti Asutava Kogu valimised, Ajutine valitsus eesotsas k. Pätsiga ei saanud mingit edu, uue valitsuse juhiks sain Tõnisson, mais jõuti naaberaladele, Juunis algas Landesweri sõda, Võnnu lahing, 3. jaanuaril langetati relvad, 2 veebruaril kirjutati alla Tartu rahulepingule |
Want to create your own Flashcards for free with GoConqr? Learn more.