Vereringe

Vereringe

1. Süda

   • Vasak pool
     • Kehavereringe
       • Kehavereringe ehk suur vereringe saab alguse südame vasakust vatsakesest. Süda pumpab aorti hapnikurikka vere. Kehast tulev hapnikuvaene veri jõuab läbi veenide tagasi südame paremasse kotta. 
   • Parem pool
     • Kopsuvereringe
       • Kopsu- ehk väike vereringe saab alguse südame paremast vatsakesest kus hapnikuvaene veri läbi kopsuarterite jõuab kopsudesse. Kopsudes toimub läbi alveoolide gaasivahetus (süsihappegaas läheb kopsudesse ning hapnik liigub punasesse vereliblesse). Hapnikurikas veri liigub läbi kopsuveenide tagasi südame vasakusse kotta.
   • Kojad
     • Asetsevad vatsakeste peal. Paremasse kotta suubuvad kehaveenid ja vasakusse kotta kopsuveenid.
   • Vatsakesed
     • Asetsevad kodade all. Vasak vatsake pumpab hapnikurikka vere kehavereringesse. Kopsuvereringe saab alguse paremast vatsakesest.
   • Hõlmased klapid
     • Klapid, mis asuvad kodade ja vatsakeste vahel. Lasevad verel liikuda vaid ühes suunas- kojast vatsakesse.
   • Poolkuuklapid
     • Lasevad verel liikuda ühes suunas - südamest välja. Asuvad vatsakeste ja neist lähtuvate veresoonte vahel..
   • Inimese iga
     • Imiku südametöö on umbes kaks korda kiirem kui täiskasvanul.
   • Keha treenitus
     • Mida treenitum on inimene, seda efektiivsemalt tema süda töötab. Nii puhkeoleku kui ka füüsilise koormuse pulss on treenitud inimesel madalam, kui treenimata inimesel.
   • Organismi eripära
     • Mõne inimese südametöö on loomuomaselt kiirem kui teisel. Mõnel jälle aeglasem.

2. Veresooned

   • Arterid
     • Ülesandeks on hapnikurikka vere kandmine südamest kudedesse. Kõige suuremad ja elastsemad veresooned.
   • Veenid
     • Veresooned, mille kaudu hapnikuvaene veri voolab kehast südamesse. Veenide siseküljel on ühepoolsed klapid, mis lasevad verel liikuda vaid südame suunas.
   • Kapillaarid
     • Kõige peenemad veresooned. Nad tagavad ainete vahetuse kudede ja vere vahel.

3. Veri

   • Vedel sidekude mis ringleb veresoontes. Koosneb vereliistakutest, vereplasmast, punastest ja valgetest verelibledest. 
   • Punased verelibled
     • Nende peamine ülesanne on viia hingamiselunditest hapnik keha kõikidesse rakkudesse. Neid tekib juurde punases luuüdis.
   • Valged verelibled
     • Vererakud, mille ülesandeks on võitlus organismi tunginud haigustekitajatega ja kehavõõraste rakkudega.
   • Vereplasma
     • Vesi ning selles lahustunud toit- ja jääkained ning verevalgud. On kollaka värviga vedelik.
   • Vereliistakud
     • Vereliistakud ehk trombotsüüdid omavad vere hüübimisel olulist tähtsust ning nende põhiülesanne on veresoonte terviklikkuse tagamine.