Vereringe

Liina-Liis Nõmm
Mind Map by Liina-Liis Nõmm, updated more than 1 year ago
Liina-Liis Nõmm
Created by Liina-Liis Nõmm almost 6 years ago
25315
0

Description

Mind Map on Vereringe, created by Liina-Liis Nõmm on 07/13/2014.

Resource summary

Vereringe

Annotations:

  • Vere liikumine organismis. Vereringe ülesandeks on siduda ühtseks tervikuks kõik organismi osad.
1 Süda
1.1 Vasak pool
1.1.1 Kehavereringe

Annotations:

  • Kehavereringe ehk suur vereringe saab alguse südame vasakust vatsakesest. Süda pumpab aorti hapnikurikka vere. Kehast tulev hapnikuvaene veri jõuab läbi veenide tagasi südame paremasse kotta. 
1.2 Parem pool
1.2.1 Kopsuvereringe

Annotations:

  • Kopsu- ehk väike vereringe saab alguse südame paremast vatsakesest kus hapnikuvaene veri läbi kopsuarterite jõuab kopsudesse. Kopsudes toimub läbi alveoolide gaasivahetus (süsihappegaas läheb kopsudesse ning hapnik liigub punasesse vereliblesse). Hapnikurikas veri liigub läbi kopsuveenide tagasi südame vasakusse kotta.
1.3 Kojad

Annotations:

  • Asetsevad vatsakeste peal. Paremasse kotta suubuvad kehaveenid ja vasakusse kotta kopsuveenid.
1.4 Vatsakesed

Annotations:

  • Asetsevad kodade all. Vasak vatsake pumpab hapnikurikka vere kehavereringesse. Kopsuvereringe saab alguse paremast vatsakesest.
1.5 Hõlmased klapid

Annotations:

  • Klapid, mis asuvad kodade ja vatsakeste vahel. Lasevad verel liikuda vaid ühes suunas- kojast vatsakesse.
1.6 Poolkuuklapid

Annotations:

  • Lasevad verel liikuda ühes suunas - südamest välja. Asuvad vatsakeste ja neist lähtuvate veresoonte vahel..
1.7 Inimese iga

Annotations:

  • Imiku südametöö on umbes kaks korda kiirem kui täiskasvanul.
1.8 Keha treenitus

Annotations:

  • Mida treenitum on inimene, seda efektiivsemalt tema süda töötab. Nii puhkeoleku kui ka füüsilise koormuse pulss on treenitud inimesel madalam, kui treenimata inimesel.
1.9 Organismi eripära

Annotations:

  • Mõne inimese südametöö on loomuomaselt kiirem kui teisel. Mõnel jälle aeglasem.
2 Veresooned
2.1 Arterid

Annotations:

  • Ülesandeks on hapnikurikka vere kandmine südamest kudedesse. Kõige suuremad ja elastsemad veresooned.
2.2 Veenid

Annotations:

  • Veresooned, mille kaudu hapnikuvaene veri voolab kehast südamesse. Veenide siseküljel on ühepoolsed klapid, mis lasevad verel liikuda vaid südame suunas.
2.3 Kapillaarid

Annotations:

  • Kõige peenemad veresooned. Nad tagavad ainete vahetuse kudede ja vere vahel.
3 Veri

Annotations:

  • Vedel sidekude mis ringleb veresoontes. Koosneb vereliistakutest, vereplasmast, punastest ja valgetest verelibledest. 
3.1 Punased verelibled

Annotations:

  • Nende peamine ülesanne on viia hingamiselunditest hapnik keha kõikidesse rakkudesse. Neid tekib juurde punases luuüdis.
3.2 Valged verelibled

Annotations:

  • Vererakud, mille ülesandeks on võitlus organismi tunginud haigustekitajatega ja kehavõõraste rakkudega.
3.3 Vereplasma

Annotations:

  • Vesi ning selles lahustunud toit- ja jääkained ning verevalgud. On kollaka värviga vedelik.
3.4 Vereliistakud

Annotations:

  • Vereliistakud ehk trombotsüüdid omavad vere hüübimisel olulist tähtsust ning nende põhiülesanne on veresoonte terviklikkuse tagamine.
Show full summary Hide full summary

Similar

Veenilaiendid
carmen toomla
CHEMISTRY C1 4
x_clairey_x
Physics
Holly Bamford
Edexcel Additional Science Biology Topic 2- Life Processes
hchen8nrd
GCSE Chemistry C4 (OCR)
Usman Rauf
AQA Physics: A2 Unit 4
Michael Priest
BELIEVING IN GOD- UNIT 1, SECTION 1- RELIGIOUS STUDIES GCSE EDEXCEL
EMI D
ARCO REFLEJO
Alejandra Garcia
201700134-U1-EP3-Mapa-Mental-Trabajo-En-Equipo
Alexis Zuñiga Davila
Comprender la mente:la estructuta de las historias de la cognicion
shylian elizalde