Ühtlustatud ja normitud keelekuju. Kirjakeele normi aluseks on ÕS (Õigekeelsussõnaraamat)
Släng
Annotations:
Heal lapsel mitu nime! Slängi nimetatakse veel argoo või žargoon.
Släng on sotsiaalse rühma (grupi) kõnekeele osa.
Kõnekeel
Annotations:
Kõnekeel ehk argikeel on keel, mida iga päev kasutame. Kirjakeelega võrreldes on see vabam ja lõdvemate normidega.
Murdekeel
Annotations:
Murre on eri paigus kõneldav keelekuju.
Murded erinevad kirjakeelest oma
häälikukoosseisu
muutmise
sõnavara ja
lausestuse poolest.
põhjaeesti murded
saarte murre
läänemurre
keskmurre
idamurre
lõunaeesti murded
Mulgi murre
Tartu murre
Võru murre
Kirde-Eesti rannikumurre
Ajakirjanduskeel
Annotations:
Põhineb kirjakeelel, kuid kohandub sageli tarbija (lugeja) maitsele. Sellepärast on meelelahutusmeedias sageli kasutusel ka släng ja argikeel.
Oskuskeel
Annotations:
Erialade mõistestikud. Lähtub kirjakeele normist. Oskuskeele alla kuuluvad nt seaduskeel ja teaduskeel, sõjanduskeel, meditsiinikeel.
Kui arenevad uued tegevusvaldkonnad, on vaja ka uusi oskussõnu, nt panganduses, infotehnoloogias.
Suuline keel
Annotations:
Suuline keel on spontaansem ja loomulikum keelekuju kui kirjakeel.
Sõnu lühendatakse (vä), kasutatakse lisasõnu (noh) ja häälitsusi (eee, ääää).
Kirjaliku vestluse keel
Annotations:
Kirjaliku vestluse keelt kasutatakse suhtlusvõrgustikes.
Ilukirjanduskeel
Annotations:
Ilukirjanduskeel on tavaliselt kujundlik ja vabam.