1.1 kiire linnastumine Euroopas ja
Põhja-Ameerikas
1.2 paljud külad kasvasid
linnadeks
1.3 linnu ehitati varem asustamata
kohtadele
1.4 hakkasid kujunema esimesed
linnastud
1.5 19.sajandi lõpus elas maakera linnades 220 miljonit
inimest ehk iga viies inimene
2 2. ETAPP 20. SAJANDI
ESIMESEL POOLEL
2.1 linnade arv enam nii kiiresti
ei kasvanud
2.2 Eestis said 1920.-1930. aastatel paljud
asulad linna staatuse
2.3 maakera linnadevõrk oli selleks ajaks enam-vähem välja kujunenud
ning päris uusi linnu tekkis vähe
2.4 Olemasolevad linnad kasvasid kiiresti nii maalt ümberasujate kui
ka linnarahvastiku suure iibe tõttu
2.5 Poole sajandiga kasvad miljonilinnade arv
viis korda
2.6 Sõiduautode arvu kasvades ja ühistranspordi arenedes kiirenes
eeslinnastumine: linnad laiendasid oma alasid ja haarasid enda alla
järjest uusi, sageli põllumajanduseks sobivaid maid
2.7 Uusi linnu rajati vaid siis, kui hõivati uusi territooriume kas
riigikaitselistel või majanduslikel eesmärkidel
3 Eeslinnastumine on inimeste kolimine
suurlinna keskusest eeslinnadesse
4 Megalopolis ehk hiidlinn on
linnastumise kõrgeim aste, hiiglaslik
linnastute kogum