Changing the way you learn

Koger
1. Koger on lepiskala ja toitub igasugustest putukatest ja limustest. Koger koeb juulis-augustis. Ta viibib talvel uinakutaolises olekus veekogu põhjamudas, talub hästi hapnikuvaest vett. Kokre püütakse enamasti õngega, söödaks näiteks leib, sai, vihmauss. Levila ulatub Euroopas Walesist kuni Leena jõeni. Kokre on ka muudesse piirkondadesse sisse toodud. Eestis on koger tavaline kala.
  1. Kogre värvus sõltub suuresti keskkonnast ja võib olla kuldkollakas kuni hallikasrohekas. Koger on enamasti mageveekala, kuid teda esineb ka meres. Enamasti leidub kokri tiikides ja karjäärides, harvem järvedes ja jõgedes.
    1. Video kogerist https://www.youtube.com/watch?v=ST7zBPqapvw
  2. Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala. Noor koger Tavaliselt on koger 10–40 cm pikkune, erandina kuni 64 cm, ja 3 kg raske. Koger sarnaneb karpkalaga, kellest erineb poiste puudumisega suunurkadelt.
Särg
1. Särg kasvab 25–35 cm pikkuseks ja 1,5 kg raskuseks. Särjel on rohekas selg, hõbedase läikega küljed ja valge kõht, silmad ja uimed on punakad. Särge aetakse tihti segamini roosärjega (Scardinius erythrophthalmus), kellega ta on suhteliselt sarnane.
  1. Need kaks liiki erinevad üksteisest kõhu- ja seljauime paiknemise poolest: särjel asetsevad mõlemad uimed paralleelselt, roosärjel on aga kõhuuim kergelt ettepoole nihutatud. Veel lihtsam on neid eristada suu paigutuse järgi, särjel on see otseseisune, roosärjel aga ülaseisune.
    1. Video särjast https://www.youtube.com/watch?v=gUmdn3NA_Cc

Next up

Särg ja koger :)

Description

Resource summary

Media attachments

Similar

	Created by Tauri Olen Vist over 7 years ago