Meeleelundid

Meeleelundid

1. Kõrv

   • Kuulmis- ja tasakaaluelund
     • Heli
       • On aineosakeste võnkumine mis levib õhus, vedelikes või tahkes keskkonnas,  mida me kuuleme kahel erineval viisil. Kas helid kanduvad kõrva kuulmisretseptoriteni mööda kuulmekäiku või nad jõuavad meieni otse koljuluude kaudu.
     • Tasakaal
       • Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud ehk retseptorid.
   • Väliskõrv
     • Kõrvalest
       • Püüab helisid ja suunab need kuulmekäiku.
     • Väline kuulmekäik
       • Teda eraldab keskkõrvast trummikile.
     • Trummikile
       • Kuulmekäigu lõpus õhuke pingule tõmmatud nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja kahjulike mikroobide eest. 
     • Kuulmetõri
       • Hoiab õhurõhku mõlemal pool trummikilet ühesugusena.
   • Keskkõrv
     • Õhuga täidetud õõs välis- ja sisekõrva vahel.
     • Trummikile
     • Kuulmetõri
     • Kuulmeluukesed
       • Võimendavad helivõnkeid.
       • Vasar
       • Alasi
       • Jalus
   • Sisekõrv
     • Tigu
       • On jaotatud kaheks osaks ja täidetud vedelikuga. Teo ülesanne on kindlustada heliaistingu.
     • Poolringkanalid
       • Annavad tasakaalutunnetuse.

2. Nina

   • Suudab eristada ligi 10000 erinevat lõhna.
   • Haistmiselund
   • Haisterakud
     • Paiknevad ninaõõne ülemises osas. Tänu nendele tajume erinevaid lõhnu.
     • Haistmiskarvakesed
       • Ulatuvad ninaõõnde katvasse limakihti ning võtavad vastu lõhnaaineid.

3. Keel

   • Inimese maitseelund.
   • Maitsmiselund
     • Süljes lahustunud ainete maitsete tajumine. Inimene tunneb nelja põhimaitset: soolast, magusat, kibedat ja haput. Ülejäänud maitsed moodustuvad nende maitsete segunemisel.
   • Keelenäsad
     • Tunderakud
       • Aineosakeste ärrituste toimel saadavad ajusse närviimpulsse ja inimene tunneb maitset.

4. Silm

   • Nägemiselund
   • Silmalihased
     • Liigutavad ja hoiavad silma paigal.
   • Silmamuna
     • Sarvkest
       • Eest kaitseb ja katab silmamuna läbipaistev sarvkest. Läbi selle tungivad valguskiired.
     • Pupill
       • Selle kaudu pääsevad valguskiired silma sisse.
     • Silmalääts
       • Silmaläätsele langevad silmaava läbinud valguskiired.
     • Klaaskeha
       • Silmamuna sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga mis ees on vedelam, taga aga sültjam, moodustades klaaskeha.
     • Võrkkest
       • Suunab ja koondab lääts klaaskeha läbinud valguskiired mis tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise.

5. Nahk

   • Kompimiselund