17438521
Description
Mind Map by Rasmus Alexander Vaher, updated more than 1 year ago
|
Created by Rasmus Alexander Vaher
about 5 years ago
|
|
Putukad
- Loomadest on maailmas kõige rohkem
putukaid. Putukad on pisikesed ja
tihtipeale varjulise eluviisiga. Tavaliselt
on neil kaks paari tiibu.
- Loomadest on maailmas
kõige rohkem putukaid.
Putukad on pisikesed ja
tihtipeale varjulise
eluviisiga. Tavaliselt on
putukatel kaks paari tiibu.
- Kahetiivalised
- Üks paar tiibu, tagatiivad on taandarenenud
sumistiteks. Paljud kahetiivalised on kõigesööjad,
mõned aga toituvad püsisoojaste verest ja lihast.
Verd imevad kahetiivalised võivad haiguseid
levitada
- Sääselised
- Valmikutel on suised pikenenud ning
kohastunud vedela toidu imemiseks
– neil on pistmis-imemissuised. Levitavad haiguseid
- Valmikutel on suised pikenenud ning
kohastunud vedela toidu imemiseks
– neil on pistmis-imemissuised. Levitavad haiguseid
- Kärbselised
- Toakärbsel liiguvad tiivad 330 korda minutis. Parmu
vastsed elavad vees, toituvad lagunevatest
taimejäänustest või väikestest putukatest ja ussidest.
Ka mitte kõik valmikud ei ole verejanulised. Verd
imevad ainult emased parmud, kes vajavad seda
munade tootmiseks, isased saavad aga söönuks ka õite
nektarist.Paljud kärbselised on õite külastajad ja
tolmeldajad. On kärbseid, kes toituvad seentest või
taimeosadest: viljadest, lehtedest, vartest, juurtest,
nektarist, õietolmust, taimejäänustest.
- Toakärbsel liiguvad tiivad 330 korda minutis. Parmu
vastsed elavad vees, toituvad lagunevatest
taimejäänustest või väikestest putukatest ja ussidest.
Ka mitte kõik valmikud ei ole verejanulised. Verd
imevad ainult emased parmud, kes vajavad seda
munade tootmiseks, isased saavad aga söönuks ka õite
nektarist.Paljud kärbselised on õite külastajad ja
tolmeldajad. On kärbseid, kes toituvad seentest või
taimeosadest: viljadest, lehtedest, vartest, juurtest,
nektarist, õietolmust, taimejäänustest.
- Üks paar tiibu, tagatiivad on taandarenenud
sumistiteks. Paljud kahetiivalised on kõigesööjad,
mõned aga toituvad püsisoojaste verest ja lihast.
Verd imevad kahetiivalised võivad haiguseid
levitada
- Rasmus Alexander Vaher
8.A
- Kiletiivalised
- Neil on kaks paari
läbipaistvaid tiibu ja
iseloomulik peenike "piht"
rindmiku ning tagakeha
vahel. Suised on neil kas
haukamiseks või mahlade
imemiseks.
- Herilased
- Mesilased
- Mesilasi on neli liiki: hiidmesilane,
kääbusmesilane, india mesilane ja
meemesilane. Meemesilasi
kasutatakse mee saamiseks
- Mesilasi on neli liiki: hiidmesilane,
kääbusmesilane, india mesilane ja
meemesilane. Meemesilasi
kasutatakse mee saamiseks
- Sipelgad
- Maailmas on üle 20 000 liigi. Sipelgad
kannavad endast suuremaid asju, sest need
asjad on sipelgatest kergemad. Ja sellepärast,
et sipelgahape kuivatab ära nii putukad (kui
ka taimed) ja, siis need muutuvad kergemaks
ja nad suudavad neid kanda.
- Maailmas on üle 20 000 liigi. Sipelgad
kannavad endast suuremaid asju, sest need
asjad on sipelgatest kergemad. Ja sellepärast,
et sipelgahape kuivatab ära nii putukad (kui
ka taimed) ja, siis need muutuvad kergemaks
ja nad suudavad neid kanda.
- Neil on kaks paari
läbipaistvaid tiibu ja
iseloomulik peenike "piht"
rindmiku ning tagakeha
vahel. Suised on neil kas
haukamiseks või mahlade
imemiseks.
- Liblikalised
- Liblikate tiivad on kaetud tillukeste soomustega, mis asetsevad
servapidi üksteise peal nagu katusekivid. Liblikad toituvad
iseäraliku paindliku imilondiga, mille nad puhkeolekus pea alla
kokku kerivad nagu kellavedrud. Tähtsal kohal on ka lõhnad, mille
abil nad eritavad ja tundlatega tajuvad
- Päevaliblikad
- Päevaliblikaid on maailmas umbes 28 000 liiki, mis moodustab ligikaudu 19% kõikidest liblikaliikidest.
Päevaliblikate valmikud saavad elada sõltuvalt liigist nädalast aastani. Tundlad on otsastnupuga nagu trummipulgad
- Päevaliblikaid on maailmas umbes 28 000 liiki, mis moodustab ligikaudu 19% kõikidest liblikaliikidest.
Päevaliblikate valmikud saavad elada sõltuvalt liigist nädalast aastani. Tundlad on otsastnupuga nagu trummipulgad
- Hämarikuliblikad
- Liblikalisi arvatakse olevat umbes 160 000 liiki,
neist elab Eestis ligikaudu 2400. Tundlad
kamjad või teise kujuga
- Liblikalisi arvatakse olevat umbes 160 000 liiki,
neist elab Eestis ligikaudu 2400. Tundlad
kamjad või teise kujuga
- Liblikate tiivad on kaetud tillukeste soomustega, mis asetsevad
servapidi üksteise peal nagu katusekivid. Liblikad toituvad
iseäraliku paindliku imilondiga, mille nad puhkeolekus pea alla
kokku kerivad nagu kellavedrud. Tähtsal kohal on ka lõhnad, mille
abil nad eritavad ja tundlatega tajuvad
- Mardikalised
- Paksud ja tugevad eestiivad on
kattetiivad, kilejad tagatiivad on
lendamiseks.
- Põrniklased
- Eestis leidub üle 70 liigi põrniklasi. Tuntumad neist on puude ja rohttaimede juuri kahjustavate
vastsetega harilik maipõrnikas, õitel sageli kohatav kuldpõrnikas, metallpõrnikas ja
ninasarvikpõrnikas. Aedades on tavalise kahjurina tuntud aiapõrnikas
- Eestis leidub üle 70 liigi põrniklasi. Tuntumad neist on puude ja rohttaimede juuri kahjustavate
vastsetega harilik maipõrnikas, õitel sageli kohatav kuldpõrnikas, metallpõrnikas ja
ninasarvikpõrnikas. Aedades on tavalise kahjurina tuntud aiapõrnikas
- Jooksiklased
- Nad on sihvakad tumedakehalised ja liiguvad maapinnal kiiresti. Eestis on neid kirjeldatud umbes 270 liiki. Arenevad täismoondega
- Nad on sihvakad tumedakehalised ja liiguvad maapinnal kiiresti. Eestis on neid kirjeldatud umbes 270 liiki. Arenevad täismoondega
- Paksud ja tugevad eestiivad on
kattetiivad, kilejad tagatiivad on
lendamiseks.
- Inimkaaslejad
- Inimkaasleja on taim- või loomorganism (sageli,
kuid mitte alati, kahjur), keda pole kodustatud, kuid
kes elab inimese lähedal ja saab kooselamisest
kasu.
- Kirbulised
- Maailmas umbes 2400 liiki. Nende pikkus on 1,5 kuni 4,5 millimeetrit.
- Maailmas umbes 2400 liiki. Nende pikkus on 1,5 kuni 4,5 millimeetrit.
- Inimkaasleja on taim- või loomorganism (sageli,
kuid mitte alati, kahjur), keda pole kodustatud, kuid
kes elab inimese lähedal ja saab kooselamisest
kasu.
Media attachments
Want to create your own Mind Maps for free with GoConqr? Learn more.