ILUAED

Iluaed

Juba meie vanavanemad tegid talu akna alla väokseid lillepeenraid, kuhu nad istutasid mõisaaedniku käest saadus püsililli. Sadakond aastat tagasi olid moes tokkroosid, pojengid, väga mürgised käokingad ja murtudsüdamed. Aia nurgas oli kindel koht sirelil, kodumaisel toomingal ja vahel ka valgeõielisel lõhnaval ebajasmiinil.

Aja jooksul on ilutaimed koduaedades üha rohkem ruumi võitnud ning tänapäeval kujundatakse paljud aiad suuremas osas iluaedadena. Selline aed rajatakse sageli kindla plaani järgi. Tavaliselt koosneb iluaed üksikutest ilupuudest ja -põõsastest, muruplatsidest, teedest ning püsikute ja ühe- ja kaheaastaste lillede ning sibullillede rühmadest. Aeda ümbritseb sageli hekk. Vahel näeb aedades ka tiike, basseine, kiviktaimlaid, lehtlaid ja teisi rajatisi.

9ce3d184-c917-48fb-a04e-d80c72d41a04.JPG (image/JPG)

Caption: : TOKKROOS

c5e0d2ee-207f-4db1-8363-f2ee7994f2f0 (image/jpg)

Caption: : POJENG

6fb389ab-5301-40bc-bc4e-5518d86a930f (image/jpg)

Caption: : KÄOKING

3682d02d-bf44-45a3-bc4a-4239bf2857f3 (image/jpg)

Caption: : MURTUDSÜDA

09cea385-1e1e-4659-b334-5529aaf27441 (image/jpg)

Caption: : ILUAED

Ilupuud- ja põõsad

Ilupuude ja -põõsastena kasvatatakse sageli looduslike puu- ja põõsaliikide väikesekasvulisi vorme. Vähemasti linnaaia võivad suured puud liiga varjuliseks muuta. Aedadesse taimi valides hindavad inimesed ka kõike seda, mis veidike ebaharilik välja näeb. Põõsaid saab tiheda ja madalana hoida oksi pügades või kärpides. Selliseid põõsaliike, mis pügamist hästi taluvad, kasutatakse hekkides. Tavalised on näiteks tuhkpuuhekid.

63052fee-1b14-415d-b543-5754c22da7fb (image/jpg)

Caption: : LÄIKIV TUHKPUU

Suvikud ja püsikud

Suvikud ehk üheaastased taimed tuleb igal aastal seemnest külvata ning peenrale istutamiseks aknalaual või kasvuhoones ette kasvatada. Levinud üheaastased suvelilled on meil praegu nt peiulilled ja petuuniad. Suvelilledega on rohkem tööd kui mitmeaastaste ilutaimedega. Vaeva tasuvad nad aga rikkaliku ja pikalt kestva õiteiluga. Mõned ilutaimed on kaheaastased, st nad on valmis õisi näitama alles teisel kasvuaastal. Kaheaastasena kasvatatakse peamiselt võõrasemasid.

Püsikuid ehk mitmeaastaseid taimi ei pea igal aastal aeda uuesti istutama. Ehkki püsikute maapealne osa sügisel enamasti sureb, elavad pungad varre alaosas, juurtel, sibulates, risoomides või mugulates talve üle. Neist puhkeb taime maapealne osa igal kevadel uuesti. Tavaliselt on püsikute õitsemisaeg suvikutega võrreldes lühike. Püsikute üheks eriliigiks on sibullilled, näiteks tulbid, nartsissid, lumikellukesed ja krookused. Sibullilled koguvad oma sibulasse kasvuajal rohkesti toitaineid. Suure toitainearvu arvel suudavad nad kevadel varakult tärgata ja õitseda.Iluaeda võib istutada ka meie loodusest pärit taimi, kuid tuleb jälgida, et need ei oleks looduskaitse all.

edc3d231-d685-4d6b-b7de-23cfd587cbb7 (image/jpg)

Caption: : PEIULILL

68b6a730-f480-4edf-9393-ef8cfb0d7e35 (image/jpg)

Caption: : PETUUNIA

35a57a67-fcc2-4ddd-86ce-d87986090ca2 (image/jpg)

Caption: : VÕÕRASEMA

0574d558-183d-4035-b015-0019b05f0463 (image/jpg)

Caption: : LUMIKELLUKESED

33e6f54b-2349-4371-a954-569092ba95e3 (image/jpg)

Caption: : PÜSILILLEPEENAR